Inkholo nemasiko esive semaSwati
Kutfunjwa kwengcondvo yemuntfu lomnyama kwacala kadzeni futsi sekwamila kwaba netimphandze kangangekutsi imphilo seyibukwa ngeliso lesilumbi.
Inkholo yaba khona mzukwana kudalwa umuntfu. Lapha eNingizimu Afrika uma kukhulunywa ngenkholo, bantfu labanyenti bacabanga inkholo yebuKhrestu ngobe linengi labo likhuliswe ngaphasi kwalenkholo futsi akukho lenye inkholo labayatiko.
Lokumangalisako kutsi labantfu babuye bachube inkholo yesintfu batsandza nobe bangatsandzi. Phela akekho longatsi uphume waphela enkholweni yesintfu abe asanesibongo sesintfu ngobe sibongo sesintfu sitsintsene kakhulu nalabaphansi. Phela sibongo ligama lakhokho walolo lusendvo. Empheleni lidloti lelikhulu lalolo lusendvo.
Uma umuntfu asho tinanatelo takubo usuke ngalamanye emagama abita tonkhe tinyanya takubo ngekutalana kwato. Akumangalisi kuva Sidlukuladledle sakitsi kaLobamba (Sobhuza II) ngemavi aso sibeka sitsi:
Kwakhuluma uMfundisi Broederick laphayi kuMatsapha, sinaboDumrell watsi ewu, `uyati mine nginguMfundisi nje kukhona lapho ngifike ngiphambane nebelisontfo lami khona. Ngiphambana ngekutsi siyahlupha tsine siphuma phesheya, sinika bantfu Nkulunkulu wetfu waphesheya, asibaniki Nkulunkulu wabo’. Weva-ke kutsi indvodza-ke le. AnguMfundisi watsi sinika bantfu Nkulunkulu wetfu, asibaniki Nkulunkulu wabo, lokukhomba kutsi Nkulunkulu wetfu wehlukile, abe Nkulunkulu amunye. Ngitakufanisa ngekutsini? Utsite uma utsatsa bukholwa kwafunyaniseka ngalolunye lusuku kutsi ungeke umteke lomfati agcotjiswe libovu athandazelwe nguMfundisi, akasayawukwendlula elokwaneni emibhalweni yebelumbi, leyakhiwe yiPhalamende yaphesheya, nguNkulunkulu waphesheya-ke lowo, ngobe nasuyawubhala lapha enkantolo kutsi-ke nasebakungena kutsiwe wase wateka lomunye sewenta loku labatsi yi-Bigamy, labakuhlohla ngisho ejele.
Imbube lapha yalihlaba esikhonkhosini ngekutsi vele emasiko nemihambo yeMaswati kwangatsi labefundisi bekucala bebetele kutewanyembenya bawagcibedzele phansi. Kungako nje lokunyenti lokuhambelana nemasiko nemihambo sekwayekelwa ngobe kutsatfwa ngekutsi akukaphucuki kubucaba akunabo buNkulunkulu. Empheleni ngesikhatsi
kufika labafundisi bekucala (emamishinari) bantfu baphocelelwa kuntjintja ngisho emagama abo emdzabu batsatse esilumbi kubhacwe ngelicembe lekutsi lamagama ebuKhrestu aluphawu lwekwemukela lenkholo lensha. Ingabe emagama esintfu angeke tingilozi tikhone kuwabita yini ezulwini kudzela lowatiko.
Ngisho nalabavunulile bebangavunyelwa kudibana nalaba lesebakhetse lenkholo lensha kusabela kutsi batabaphindzisela emuva babafake umoya wemasiko lokuyintfo lembi. Emasiko nemihambo ngalesosikhatsi bekutsatfwa njengentfo lembi sibili, kepha lokubuhlungu nanyalo solomane bantfu bakitsi lenkhushe isagcwele emehlweni abo. Phela Belumbi basicabangela kwekutsi yini lekumele siyitsandze, siyitondze nalekumele
sikholelwe kuyo. Nangabe solomane sibambelele kuloku labatsi bona asikholelwe kuko angeke nani sitigcabhe
ngebutsine betfu.
Bantfu bakitsi basangene nakukhulunywa ngendzaba letsintsa inkholo nemasiko. Bayayihlukanisa inkholo nemasiko kantsi loku kungumjingi namkhotse. Kubo emasiko alaba labangakayikhetsi Inkhosi. Tinkholo tekuchamuka kulamanye emave tente umonakalo lomkhulu sibili esiveni lesimnyama ngekubenta balahle emasiko abo nabakhetsa letinkholo letinsha. Enkhululmeni yakhe eNyuvesi yeseTokyo eJapani tingu 19 KuMabasa 1998, lobekalibamba leMengameli, kepha nyalo longuMengameli weNingizimu Afrika, Thabo Mbeki, wakhalela lesimo
njengalesiphikisa buntfu bema-Afrika, ngisho nebuve babo imbala. Watsi loku kusachubekisela embili tinhloso
tebugcili kanye nebukholoni. Kungako wagcugcutela kutalwa kabusha kwelivekati le-Afrika
Kutitfola kutsi singubobani kubaluleke kakhulu ekutalweni kabusha kwelivekati le-Afrika. Labanyenti nanyalo basasangene kutsi yini mbamba mbamba lelindzelekile kulokutalwa kabusha kwe-Afrika nekutitfola bubona babo. Kuyinkinga lenkhulu kabi uma bantfu bahluleka kutitfola bubona babo ngoba loku kubenta bangatati kutsi bayaphi futsi bayini. Kutfunjwa kwelivekati le-Afrika kube neligalelo lelikhulu kulesimo sive sakitsi lesisitfola sikuso.
Kutfunjwa kwengcondvo yemuntfu lomnyama kwacala kadzeni futsi sekwamila kwaba netimphandze kangangekutsi imphilo seyibukwa ngeliso lesilumbi. Kungako akumangalisi kuva umuntfu atsi: `lentfo ngiyenta silumbi’ noma ‘lentfombi yinhle ungatsi ngumesisi’, kumbe `Belumbu tintfo tabo batenta kahle asubuke lesinako nyalo’. Kuyadzabukisa noko kuva kutsi lapho tintfo tenteke kabi khona kuvamise kutsi kutsiwe lentfo yentiwe sintfu.



